Selle hooaja viimasele mängule Tallinnasse sõitsime kolme autoga ja sellist tappasaamist kyll ei uskunud. Selliseid suureskoorilisi kaotusi juhtub ju tegelt ka mujal maailmas. Paar nädalat tagasi mängisid omavahel Hollandi meistriliigas kax tippklubi ja seis jäi koguni 10-0! Meie kaotasime täna 0-6 ;-(Kahju, et see pidi juhtuma just meiega ja hooaja viimases mängus, aga jah, vahest lihtsalt läheb nii. Ei saa ju öelda, et Levadia täna mingis erilises vormis olex olnud, aga oma võimalused lõid nad ära.
Ka meil oli esimesel poolajal kolm suurepärast võimalust.
Kõigepealt teenis Olari mingi 18 meetri pealt karistuslöögi, mille Heiko väääääga napilt postist mööda saatis.
Seejärel pääses Mikk 1-1 Kaalmaga a ei suutnud ära lyya.
Siis lõigi Levadia lyhikese aja jooxul kiiruse pealt kolm kolli.
Meie kolmas ja võib öelda, et isegi poolaja parim võimalus oli selline, et ristnurka sihitud löögi suutis Kaalma imekombel ära tuua ja seejärel tõrjuda ka Valtna lähilöögi.....huh
Teine poolaeg algas jällegi võrdselt ja tasavägiselt kuni yhe krdi veerandtunni jooxul sahistas Levadia meie väravavõrku veel kolmel korral...
Oli näha, et 0-4 seisul poisid murdusid. Ja sama juhtus ka fännide leeris. Laulsime mis me laulsime, aga neljaväravalises kaotuses hakkas ikka masendus vaixelt ligi hiilima kyll ja häält enam eriti välja tulla ei tahtnud....Päris naljakas oli see, et Levadia fännid elasid omadele kaasa värava tagant????
Mõned minutid enne mängu lõppu kooriti ka ylakehad paljax ja syydati signaalraketid, mille peale suht koheselt nende lähedale yx turvaauto ilmus. Ilmselt andis selle käsu mängu kõrvalhoone aknast jälginud Viktor Levada ;-)
Suht koomiline oli ka enne mängu väravas toimunud läbiotsimine. See toimus ikka korralikult ja loomulikult pealaest jalatallani. Mul näitex kästi ka võtmekimp taskust välja võtta ja uuriti ka seda tähelepanelikult. Võtmekimp on muidex täiesti tavaline st koosneb mõnest võtmest ja pudeliavajast. Komöödia krt ;-)
Peale mängu andsime ka hooaja parimale yle võidukarika.
Sellel aastal oli konkurents sellele tihedam kui mullu, aga karika teenis ausalt välja Albert Prosa!
Tagasiteel koju ei olnud meeleolu loomulikult kõige parem, sest lisax kaotusele oleme endiselt tedmatuses, et mis saab edasi.
Igatahes niikaua kui lootus pysib, me ka loodame.
Meeskond on teinud yhe aastaga Marko Kristali juhendamisel suure arengu edasi ja väga loodame, et see ilus koostöö jätkub ja meil on põhjust ka järgmisel aastal kokku tulla.
Tänase loo võixki lõpetada yhe muudetud laulu sõnadega, et võite meilt kõik võtta, aga palun, palun mitte Tammekat.
Pildirida SEAL.
