 |
| Fotograaf: Hendrik Osula (osulafotod.edicypages.com) |
Kogunedes mängupäeva hommikul Tamme staadionile tabas meid mitte-üllatus, kui selgus, et meie planeeritud põhiväravavaht jääb vigastuse tõttu turniirist eemale - esialgse diagnoosi kohaselt tuvastati alkoholi ületarbimine. Enne starti Tallinna poole andis Veiko meile Tammeka poolt üle tänukirja meie suurepärase toetuse eest.
Turniiri avamängus kohtusime Kaljuga, kellega eelmine aasta mängisime 1:1 viiki, seekord aga surusime neid kõvasti ning võtsime 2:0 võidu, väravad lõid Karli ja Sander.
Meie esimese ja teise mängu paus oli üle pooleteise tunni ning sinna vahemikku mahtus Fännide Laululahing. Lahingu võitsid Vapruse poolehoidjad, meie jäime jagama 2 - 3 kohta. Laululahingut iseloomustas ebakompetentne žürii, kes jagas lauludele punkte enne kui ükski fänniklubi oma lauludega refräänigi juurde jõudis.
Teises mängus võtsime kindla võidu Vapruse üle - võimalusi oli küll palju, kuid piisas siiski ühest realiseeringust, mille eest hoolitses Kaitz. Selle võidga oli meil koos juba rohkem punkte kui eelmine aasta terve turniiri peale kokku.
Edasipääs paistis kindel, kuid mõra lõi sinna Jalgpallihaigla. Mäng nendega toimus küll meie selgel domineerimisel, kuid pall ei tahtnud kuidagi võrku leida ning lõpu eel vastaste suurepärane tsenderdus värava alla leidis nende ründaja pea ning jäimegi ootamatult kaotusseisu, et aega oli vähe järele jäänud, saatsime kõik ründesse lootes punkt päästa, kuid saime karistada - loetud sekundid enne lõppu lõid nad seisuks 2:0. Teist aastat järjest ei suutnud JPH-d võita, eelmine aasta jäi seisuks 0:0.
Mängu tulemus 0:2 tähendas meie jaoks seda, et enne viimast vooru oli seis järgmine, et JPH-l, Vaprusel ja meil oli võrdselt 6 punkti, kuid omavaheliste mängude väravatevahe jättis meid kolmandaks.
See probleem sai aga lahenduse, kui Kalju lõi Vapruse auti.
Viimases voorus võtsime traditsiooniliselt stiilse võidu Levadia üle tulemusega 2:0 (eelmine aasta võitsime neid koguni 3:0), väravate eest kandsid hoolt Joons ja Karli, kes ühtlasi oli teist aastat järjest meie parim väravakütt.
Kalju lõi viimases mängus JPH-d ning see tähendas meile alagrupi võitu 9 punkti ja väravatevahega 5:2.
Enne poolfinaale toimus mäng endiste tippmängijate/praeguste treenerite ning Soccerneti vahel, kus kaasa tegi ka meie oma Marko "Ainult üks" Kristal, kes lõi ka ühe värava ning jagas ohtralt geniaalseid sööte. Mängu võitsid treenerid skooriga 4:2. See mäng oli suurepärane tõestus ütlusele, et vorm on ajutine, kvaliteet igavene. Oli lust vaadata endiste mängijate esitust: pealtnäha nii rahulik palli kontrollimine, täpsed ja ilusad söödud, õige positsioneermine jne, sai soovitud, et see mäng kauem kestaks.
Tagasi meie mängude juurde. Poolfinaalis saime vastaseks Kuressaare. Mäng oli väga tasavägine, ütleks, et meie hoidsime küll palli rohkem, kuid võimalusi jagus mõlemale poolele, meie väravas hiilgas taaskord Kermo. Tundus, et kumbki meeskond ei suuda teise kaitset läbi murda ning et tulemas on penaltiseeria...aga ei. Kuresaare suutis lõpu eel hästi kombineerida ning lõi täpselt 30 sekundit enne lõppu valusa värava meile. Aega jäi väheks, et vastata neile...
See tähendas meile pronksimängu Kaljuga, kes alistus Paidele. Nagu juba mainitud, võtsime esimeses alagrupimängus nende vastu veenva 2:0 võidu, kui pronksimängus oli Kalju justkui ümbersündinud. Tekitasime küll rohkem võimalusi, kuid ei suutnud realiseerida neid ja et Kermo säras ning hoidis Kalju kuival tähendas see seda, et tuli hakata lööma penalte selgitamaks võitjat. Löödi süsteemis kolmest parem. Karli ja Kermo lõid sisse, Sander tegi samuti suurepärase löögi posti kõrvale, kuid Kalju väravavaht suutis teha oma elu tõrje. Nende kolmas lööja ei eksinud, mis tähendas meile neljandat kohta.
Autasustamistseremoonial kuulutati muuhulgas välja turniiri parim väravavaht, kelleks oli kahtlusteta ülekaalukalt parim terve turniiri jooksul fantastilisi esitusi teinud meie oma Kermo!
Kokkuvõttes saab öelda, et täitsime oma eesmärgi olla parem kui eelmine aasta ja pääseda alagrupist edasi ning seega oli turniir kordaläinud. Näitasime ilusat mängu, alati oli initsiatiiv meie käes ning potentsiaali võita kogu see turniir meis ka oli. Järgmine aasta teeme kaks korda rohkem trenni ning naaseme veel parema kohaga kui mitte parimatena!
Ülevaade Tanelilt, lisapilte näeb SIIT.
