Tammeka - Sillamäe 1:4

Nagu piltideltki näha, toimus mäng lume ja lörtsisajus. Väljak oli väga libe ja mängijad kohati lausa uisutasid väljakul. Vaheajale suutis meie meeskond eduseisus minna: nurgalipu lähedalt tsenderdas Teniste palli otse väravasse! Super! Teise poolaja alguses olex võinud eduseis ka kaheväravalisex suureneda, sest Marko Sonn oli just saamas vastaste väravavahiga 1-1 minna, kui vilistati suluseis. Tegelikult suluseisu polnud. Isegi kõige napimat mitte. Kahju. Sillamäe lylitas järgmise käigu sisse ja lõid meile lausa 4 kolli. Kax esimest löödi värava alumisse nurka ja saxlasest vv loomulikult ei suutnud neile reageerida. Hakkasime skandeerima "Mait Toom väravasse" ja selle peale osutas yx meie mängija meie poole vaadates omale oimukohale ja st siis seda, et oleme tema arvates lollid. Arvan et saime sellise käitumise osalisex suht ebaõiglaselt. Oleme alati omasid toetanud isegi kõige raskemal ajal ja hoidund suuremast kritiseerimisest, aga kui fänn ikka näeb, et kuskil on midagi tõsiselt mäda, siis ta seda ka valjuhäälselt välja ytleb. Me ei pea kõike ka vaikides pealt vaatama.

Kuigi oli näha, et meeskond jääb Sillamäele fyysiliselt pisut alla, võideldi ikka tublisti lõpuni ja kiitus neile selle eest.

Pa-a-a-idest polnud meile vas-ta-seid!

Ülima rõõmusõnumiga oleme tagasi Tartus ja oleme ausad – rõõmuveinike on lahti tehtud :) Pisike fännide aktiivgrupp ja mõned tavapärased lapsevanemad said kõik Paides parklas kokku ja kõigi silmist oli näha et tuldi võidu järgi :)

Mäng algas leinaseisakuga, nii nagu kõik tänased mängud. Meie ja ka meeskond kandsime ka leinalinte ümber käe.
Staadioni muru, kunstmuru, lirtsus jalgpallurite jalge all ja platsi servad olid vesised. Pealtvaatajatel oli tükk tegu et tribüünidele jõuda aga keegi ära ei uppunud ja erilist torisemist ka kuulda polnud. Igatahes, mängu avavile viis meid väga mängulisse ja põnevasse lahingusse.
Esimese värava lõi Mikk Laas ja niigi hea tuju sai kõvasti hoogu juurde. Teise väravaga sai hakkama Marko Sonn, vaikselt võis unistada et me lahkume siit võiduga ;) Esimesele poolajale läksimegi kaheväravases eduseisus. Võib öelda et mäng oli siiani väga ilus ja seda muidugi ka paidekate poolt, kuigi enamasti oli initsiatiiv meie kätes. Lisaks mainiks siin ära veel ühe värava mille me kindlalt puuri lõime aga kahjuks oli see suluseisust ja see märgiti ka ära, selle autorit kahjuks ei mäleta.
Teine poolaeg pommitasime vastaste väravat üsna tihti, oli kolm väga head värava võimalust mis aga lõppesid kas posti või lati või kerge möödalöögiga kuigi olid reaalsed väravavõimalused: Prosa lõi üks-ühele olukorrast napilt mööda, Hansi lõi posti ja Sonn latti. Kolmanda väravana sai Prosa lõppeks värava kirja – möllas mis ta möllas aga ära tuli. Paarkümmend minutit enne lõppu meie väravavahi eksimuse tõttu sai ka Paide oma skoori avatud. Sebastian oli sellest nii löödud et ta oli tükk aega värava ees põlvili maas ja vehkis kätega, suisa kahju oli teda vaadata. Õnneks see meeskonnale negatiivselt ei mõjunud ja lahing jätkus kuni lõpuni. VÕIT! Ülikõva töö poisid!
Miinuseks loen Paide mängijaid kes sõnelesid julmalt kohtunikuga tänu millele ka U. Rooba kaarti sai, samas ta aga järele ei jätnud ja ma ootasin juba kuna ta eemaldatakse... Paidekad ka ropendasid palju ja loopisid ebatsensuurseid noote kohtunike suunas – ma ei tea miks nad (kohtunikud) seda lubasid aga eks see ole nende endi asi.
Kiidan siin aga paidekaid kes olid platsi äärde tulnud oma meeskonna eest kaasa elama. Kohal oli kultuurne seltskond kes laulis laulukesi ja lõi trummi. Mis kõige põnevam, tribüünidel oli oma paarkümmend pensionieas meesterahvast, selliseid mehi tavaliselt enam platsi ääres ei näe, ei tea kas põlgavad noorte seltskonda või mis aga Paide on selle koha pealt erand – tublid!
Hea küll, aitab, vaadake parem pilte SEALT.

Tammeka - Nõmme-Kalju 2:3

Kuniks teemakirjutaja oma teema kirjutab vaadake pilte :)
Pildirida jookseb SIIN. Minu, jflash'i, kommentaar mängule: mäng oli hea, võitluslik ja haarav, väga tasemel mehed, osati anda korralikku vastupanu. Mängu suurim üllatus oli meie väravavahi Sebastiani lohakas väravast välja tulek mis õnneks aga väravaga ei lõpenud. Ja mängu nõmedaim laks oli see kui Valtna maas olevat meest jalaga peksma hakkas, siit ka talle punane...

2010. a hooaega alustati võiduga!

Esimene mäng teisipäeval Tallinnas Kure vastu tõi meile tabelisse kolm punkti, aga kergelt see kyll ei tulnud. Esimesel poolajal lõi meie uus ryndaja Tikenberg värava, aga suluseisu tõttu seda loomulikult ei loetud. Pisut hiljem sai Tiit vigastada ja teda asendas Torop. Peale seda sai ka Kure mängu käima ja meie kaitse rumala eximuse tõttu lõid nad ka kolli ära. Eduseis olex võinud ka suurem olla, aga korra päästis meid halvimast väravapost ja teisel korral saxlasest väravavahi Sebastiani õigeaegne väljajoox. Vaheajal sai kyll loodetud, et poisid võtavad end kokku, aga kaitses exiti endiselt lubamatult palju ja kõik söödud olid Kure vanameistrist ryndaja Skiperskile läbinähtavad ja yhe neist ta kasutaski ära. 0-2 oli tõsiasi ja fännide hääled jäid päris vaixex.... Lõpux suutsid ka meie poisid sihile jõuda ja värava autorix vaieldamatult mängu parim Marko Sonn. Kõik polnud veel kadunud. Mõni minut hiljem tõmmati Kure karistualas Teniste maha ja kohtunik näitas penaltit. Lööma läx eelmisel aastal penalteid eximatult löönud Heiko Tamm ja ta jätkas oma suurepärast seeriat! 2-2! Hakkasime tribyynil jälle elama ;-)
Kui Tartusse tagasi naasnud Siim Roops 10 minutit enne mängu lõppu 3-2 lõi olime võidus kindlad ja hakkasime võidulaule laulma;-). Kure mäng lagunes täielikult peale viigiväravat ja suurt ohtu nad enam ei kujutanud.
Muidugi on super, et esimesest mängust kohe võit tuli, aga arusaamatux jääb, et kuidas meie kaitseliin sai nii lapsikuid vigu teha. Nagu olex alles mängupäeval platsil esimest korda kokku saanud....
Jalaväristamisaeg peax juba läbi olema. See oli eelmise hooaja alguses, kui enamus mängis meistriliigas esimest korda ja alles kohaneti selle tempoga.
Muidugi tuleb rahul olla, et võit tuli ja ei lastud nina norgu isegi 0-2 seisul. See näitab, et võitlusvaimu meil jätkub. Laupäevane vastane Kalju on hoopis teisest puust ja seal ei tohi enam nii lolle vigu korrata.
Kindlasti ei mängi laupäeval kaasa Tikenberg ja jääb yle loota, et ta Paide mängux ära paraneb.
Homme siis kodus Nõmme Kalju ja kui suudetaxe eximusi vältida, pole miski võimatu. Mäng algab seisult 0-0 ja kindlasti avaneb mängu jooxul ka meile häid võimalusi. Tuleb need lihtsalt ära realiseerida.
Jyri klõpsas pilte ka teisipäevast ja äkki ta isegi lisab need siia millagi.
Pildigalerii SIIN.