Ülima rõõmusõnumiga oleme tagasi Tartus ja oleme ausad – rõõmuveinike on lahti tehtud :) Pisike fännide aktiivgrupp ja mõned tavapärased lapsevanemad said kõik Paides parklas kokku ja kõigi silmist oli näha et tuldi võidu järgi :)Mäng algas leinaseisakuga, nii nagu kõik tänased mängud. Meie ja ka meeskond kandsime ka leinalinte ümber käe.
Staadioni muru, kunstmuru, lirtsus jalgpallurite jalge all ja platsi servad olid vesised. Pealtvaatajatel oli tükk tegu et tribüünidele jõuda aga keegi ära ei uppunud ja erilist torisemist ka kuulda polnud. Igatahes, mängu avavile viis meid väga mängulisse ja põnevasse lahingusse.
Esimese värava lõi Mikk Laas ja niigi hea tuju sai kõvasti hoogu juurde. Teise väravaga sai hakkama Marko Sonn, vaikselt võis unistada et me lahkume siit võiduga ;) Esimesele poolajale läksimegi kaheväravases eduseisus. Võib öelda et mäng oli siiani väga ilus ja seda muidugi ka paidekate poolt, kuigi enamasti oli initsiatiiv meie kätes. Lisaks mainiks siin ära veel ühe värava mille me kindlalt puuri lõime aga kahjuks oli see suluseisust ja see märgiti ka ära, selle autorit kahjuks ei mäleta.
Teine poolaeg pommitasime vastaste väravat üsna tihti, oli kolm väga head värava võimalust mis aga lõppesid kas posti või lati või kerge möödalöögiga kuigi olid reaalsed väravavõimalused: Prosa lõi üks-ühele olukorrast napilt mööda, Hansi lõi posti ja Sonn latti. Kolmanda väravana sai Prosa lõppeks värava kirja – möllas mis ta möllas aga ära tuli. Paarkümmend minutit enne lõppu meie väravavahi eksimuse tõttu sai ka Paide oma skoori avatud. Sebastian oli sellest nii löödud et ta oli tükk aega värava ees põlvili maas ja vehkis kätega, suisa kahju oli teda vaadata. Õnneks see meeskonnale negatiivselt ei mõjunud ja lahing jätkus kuni lõpuni. VÕIT! Ülikõva töö poisid!
Miinuseks loen Paide mängijaid kes sõnelesid julmalt kohtunikuga tänu millele ka U. Rooba kaarti sai, samas ta aga järele ei jätnud ja ma ootasin juba kuna ta eemaldatakse... Paidekad ka ropendasid palju ja loopisid ebatsensuurseid noote kohtunike suunas – ma ei tea miks nad (kohtunikud) seda lubasid aga eks see ole nende endi asi.
Kiidan siin aga paidekaid kes olid platsi äärde tulnud oma meeskonna eest kaasa elama. Kohal oli kultuurne seltskond kes laulis laulukesi ja lõi trummi. Mis kõige põnevam, tribüünidel oli oma paarkümmend pensionieas meesterahvast, selliseid mehi tavaliselt enam platsi ääres ei näe, ei tea kas põlgavad noorte seltskonda või mis aga Paide on selle koha pealt erand – tublid!
Hea küll, aitab, vaadake parem pilte SEALT.
Staadioni muru, kunstmuru, lirtsus jalgpallurite jalge all ja platsi servad olid vesised. Pealtvaatajatel oli tükk tegu et tribüünidele jõuda aga keegi ära ei uppunud ja erilist torisemist ka kuulda polnud. Igatahes, mängu avavile viis meid väga mängulisse ja põnevasse lahingusse.
Esimese värava lõi Mikk Laas ja niigi hea tuju sai kõvasti hoogu juurde. Teise väravaga sai hakkama Marko Sonn, vaikselt võis unistada et me lahkume siit võiduga ;) Esimesele poolajale läksimegi kaheväravases eduseisus. Võib öelda et mäng oli siiani väga ilus ja seda muidugi ka paidekate poolt, kuigi enamasti oli initsiatiiv meie kätes. Lisaks mainiks siin ära veel ühe värava mille me kindlalt puuri lõime aga kahjuks oli see suluseisust ja see märgiti ka ära, selle autorit kahjuks ei mäleta.
Teine poolaeg pommitasime vastaste väravat üsna tihti, oli kolm väga head värava võimalust mis aga lõppesid kas posti või lati või kerge möödalöögiga kuigi olid reaalsed väravavõimalused: Prosa lõi üks-ühele olukorrast napilt mööda, Hansi lõi posti ja Sonn latti. Kolmanda väravana sai Prosa lõppeks värava kirja – möllas mis ta möllas aga ära tuli. Paarkümmend minutit enne lõppu meie väravavahi eksimuse tõttu sai ka Paide oma skoori avatud. Sebastian oli sellest nii löödud et ta oli tükk aega värava ees põlvili maas ja vehkis kätega, suisa kahju oli teda vaadata. Õnneks see meeskonnale negatiivselt ei mõjunud ja lahing jätkus kuni lõpuni. VÕIT! Ülikõva töö poisid!
Miinuseks loen Paide mängijaid kes sõnelesid julmalt kohtunikuga tänu millele ka U. Rooba kaarti sai, samas ta aga järele ei jätnud ja ma ootasin juba kuna ta eemaldatakse... Paidekad ka ropendasid palju ja loopisid ebatsensuurseid noote kohtunike suunas – ma ei tea miks nad (kohtunikud) seda lubasid aga eks see ole nende endi asi.
Kiidan siin aga paidekaid kes olid platsi äärde tulnud oma meeskonna eest kaasa elama. Kohal oli kultuurne seltskond kes laulis laulukesi ja lõi trummi. Mis kõige põnevam, tribüünidel oli oma paarkümmend pensionieas meesterahvast, selliseid mehi tavaliselt enam platsi ääres ei näe, ei tea kas põlgavad noorte seltskonda või mis aga Paide on selle koha pealt erand – tublid!
Hea küll, aitab, vaadake parem pilte SEALT.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar