Suureskooriline mäng Lillekülas

Eile õhtul kohtus meeskond Tallinnas Jalkaliitu esindava FC Floraga. FC Flora näol on tegemist meie kõrval noore klubiga, kuid sellegipoolest on nad pealinna tugevuselt teine klubi. FC Flora läbi ajaloo kuulsaimateks mängijateks on Markus Jürgenson, Siksten Kasimir, Siim Roops ja Eesti üks parimaid daivereid Oliver Konsa. Kahel klubil ka vähemalt üks sarnasus - nimelt mõlemas meeskonnas mängijatele palka ei maksta.
Päev enne mängu kadus meie meeskonna nimekirjast Tikenbergi nimi, kahju, et isegi klubi koduleht ei suvatsenud mainida Tiidu lahkumist, kui igapäevaselt EJL-i kodulehte ei uuri, siis teada ei saakski, et meest meeskonnas enam pole. Tiidu arvele Tammeka särgis jäi 20 mängu ja 2 väravat.
Enne mängus tegi ärevaks ka asjaolu, et lisaks Tikenbergi lahkumisele, Toomi vigastusele, pidid mängust eemale jääma ka Sonn ja kapten Kiidron, lisaks jäi pingile Kallandi, seega tundus meie kaitseliin väga hõre ning oma selle hooaja Meistriliiga debüüdi pidi tegema Haljak, vasakäärekaitsja koha hõivas ikkagi eelkõige poolkaitsja Tenno, kellele eilne positsioon muidugi võõras ka polnud.
Mäng algas kohutavalt, Flora pani metsiku surve peale, mehi jooksti lihtsalt üle, kaitseliinis valitses täielik peataolek ja ebakõla, mis päädis juba 9. minutil seisuga 0:3! Esimese värava ajal mängiti kergelt meie kaitseliin üle ja Kütt tuli ebaõnnestunult välja, teine värav polnud üldsegi tugev löök karistusala joonelt, aga ometigi läks sisse, kolmanda värava puhul mängis Anier hõlpsasti Valtna ja Küti üle. Kohutav! Kartsime Mällariga juba, et kordub eelmise aasta esimene mäng Levadiaga, kui 11. minutil olime taga samuti 0:3.
Flora aga jäi mõneks ajaks passiivseks ning juba 17. minutil lõime ühe värava tagasi, kui paremal äärel Tamm ja Prosa mängisid ilusti paar söötu, murdsid värava suunas, Tamm tsenderdas, Prosa oli õiges kohas, võttis palli ilusti omaks ning lõi alla nurka palli väravasse!
Flora ärkas uuesti ning jätkas surumist, nende iga rünnak kujutas suurt ohtu, polnud neil mingeid probleeme üks-ühele meie poisse ette võtta ja nad üle mängida, esimese poolaja pidev ohuallikas oli Post. 33. minutil jõudis teistkordselt sihile Kams ja seisuks oli 1:4. Oht meie värava all jätkus poolaja lõpuvileni.
Esimese poolaja pooltunni järel katkes Roopsi suurepärane seeria - kõik mängud algusest lõpuni ainsana sel hooajal Meistriliigas. Loodame, et pole midagi tõsist, kui oli tegemist vigastusega.

Teisele poolajale tuli Flora vastu kahe vahetusega: ära võeti keskkaistja ning õnneks ka Post.
Juba mitmendat korda sellel hooajal alustame teist poolaega märksa paremini kui esimest. Mängitud oli vaid paar minutit, kui eelmise mängu Man of the Match Torop mängis paremal äärel Jürgensoni üle, tsenderdas ning esimeses postis oli kohe jaol Albertinho ning lõi oma mängu teise värava. Ja lootuskiir tärkas! Kas suudame taas mängu tulla? Mõneks ajaks me suutsimegi, 6 minutit hiljem purjetas Tenno läbi keskvälja, söötis jälle paremale äärele, kust Tamm tsenderdas ning taas oli jaol Prosa ning vormistas oma hat-tricki! Värava eeltöö ja vormistamine tegid sellest tõeliselt nauditava värava ning seis oli 3:4! [Ja kui ma nüüd ei eksi, siis Albert Prosast sai neljas mees, kes Tammeka kasuks Meistriliiga mängudes on suutnud lüüa ühes mängus vähemalt kolm väravat: eelnevalt 2005 ja Tiirik vs Dünamo, 2006 ja Konsa vs Valga, 2007 ja Lõsanov vs Tulevik. Huvitav on seejuures asjaolu, et kõik need neli kübaratrikki on tehtud juulikuus!].
Kõik oli võimalik, me uskusime sellesse, me suutsime ka väravajärgselt palli Flora karistusala poole toimetada, kuid kahjuks edu ei olnud ning 65. minutil tegi Flora kiirrünnaku ning Kams tõstis üle Küti palli ning kindlasti lootis samuti oma kübaratriki ära vormistada, aga et tegemist pole kaugeltki nii kõva mehega kui Albertinho, siis seda ta ei suutnud, kuid siiski tegi väravale eeltöö. Tema tõste lendas latti, latipõrke järel oli pallil jaol kaks meest, Luts ja Haljak, Luts võitis duelli ja pall oli väravas - 3:5.
Minuteid hiljem tekitas Prosa tänu oma individuaalsele meisterlikkusele endale võimaluse alast väljas, hea pealelöök läks siiski natuke liiga keskele ning väravavaht püüdis.
3:5 seisult kuulus mäng siiski Florale, meie võimalused olid episoodilised, saime küll paar nurgalööki ja pealelööki, kuid kohati oli Flora surve ikka äärmiselt tugev.
Veerand tundi enne mängu lõppu lõppu lõi Flora kuuenda palli meie väravapostide vahele, kui Mašitšev murdis keskelt läbi ja suunas jällegi mitte eriti tugeva löögi vasaku posti kõrvale.

Flora oli meist üle. Meie kaitseliin ja väravavaht olid nõrgad, nad mängiti ikka äärmiselt lihtsalt üle. Meie parim oli Albertinho: kübaratrikk, suurepärane pallihoidmine, näitas korduvalt oma individuaalset meisterlikkust - hindeks 10.
Tasub ka mainimist, et 85. minutil tegi oma selle hooaja Meistriliiga debüüdi Erik Vares, kellel eelmisest aastat ka paar Meistriliiga mängu all. Oma Tammeka esindusmeeskonna debüüdi tegi aga 87. minutil Meelis Meisalu.
Mõned florakad on oma palgaprobleemide tõttu väga frustreerunud. Kamsi poolt meie meeskonna ja mängijate mõnitamist oli kuulda tribüünilegi, liskas nagu hiljem kuulda saime, koksas Mošnikov peaga üht meie mängijat kohtuniku silme all.

2. oktoobril võõrustame Florat Tartus, täies koosseisus võtame revanši. Enne aga võõrustame juba järgmisel laupäeval Sillamäed.

Mängust ülevaate tegi Tanel.