Meeskond kaotas 0-5, teise poolaja keskel hakkas suht rõvedat vihma sadama ja vasakul ja paremal olid sisse piiratud inimestest, kelle põhilisex tegevusex oli kange õlle joomine, päevalilleseemnete välja sylitamine ja Tartu fännide ja meeskonna arvel nn naljaheitmine arulagedate roppustega. Kohe mängu algul möödusid meist viis täiesti p.... nägudega( öösel tänaval kokku saada ei tahax :-D) ambaali ja yx neist sylgas Tammeka lipu peale. Yhele u 60 aastasele vanaätile ei mahtund pähe, et me isegi 0-3 kaotusseisus ei jätnud trummimängu järgi ja muudkui tänitas....
Esimese poolaja lõpul ilmusid mängule veel "tänu" sealsele lahedale elule varakypsex saanud 12-13 aastased plikased ja loomulikult oli vaja tulla otse meie kõrvale ja oma rõvedalt kilava häälega kõike kommenteerida. Hiljem ilmusid ka nende veel andekamad vanemad sõbrad ja mina tegin igatahes enda enesevalitsemise rekordi, mille yle ma sugugi uhke ei ole, aga Jyri arvates olex mu enesekontrolli kaotamise hoog toonud ka teistele kahju. Sillamäel olid muidugi ka normaalsed fännid, kes istusid meist palju kaugemal oma sektoris ja tervitasid meid juba saabudes ja ka pärast lahkudes sai yhega neist sõbralikult kätt surutud. Kõiki ylejäänuid võib vabalt idiootidex tembeldada. Paar turvameest oli ainult väravas ja tundus, et see mis mujal statatel on keelatud, on seal lubatud. Paljud jõid 2l pudelitest õlli, mõni lasi viinakest ja suitsetamine oli tavaline asi.
Mõtetu urgas.
Ise olime esindatud viiekesi+ veel neli poolehoidjat.
Esimese poolaja mängupilt polnud meie poolt vaadates ju yldse paha. Ei tea kas tänu libedale väljakule või lootis Sillamäe jälle kerget jalutuskäiku, aga nad olid kuidagi loiud ja ka meie saime päris palju vastaste värava lähistel kombineerida. Yhe äreva hetke elasime mängu alguses siiski yle, kui Tanel Joosep suunas palli õnnetult oma värava poole ja Mait pidi korraliku hyppe tegema, et pall nurgalöögix tõrjuda. Poolaja lõpul teenisid vastased siiski penalti, mille Mait kyll tõrjus, aga tagasipõrkunud pallile jõudis esimesena jaole vastane ja olimegi kaotusseisus. Teisel poolajal löödi meile kolm kolli standartite järgselt. Poisid peavad nende kallal veel tööd tegema. Loomulikult oli ka meil võimalusi, teenisime vist teisel poolajal isegi 3 nurgalööki, aga alati jääb miskit puudu......
Poisid võitlesid lõpuni ja seegi hea. Yritasime kah lõpuni toetada, kuigi see oli vahepeal tänu eespool kirjeldatule väga raske.
Laupäeval ootab kodus ees raske lahing Tulevikuga ja jutud liiguvad, et mõnel meie põhitegijaist on ees lõpetamine, aga mängu edasilykkamisest kõrgel seisvad juhid (hm... Pohlak?) loomulikult keeldusid.
Palun pyyame siis kõik ikka laupäeval end kohale vedada ja valjuhäälselt oma Tammekat toetada. Mängu lõpus saab Juunikuu parim mängija ka oma autasu kätte.
Lisame siia ka mõned pildid ja siis tuttu ära, sest uneaega jääb niigi napix juba, aga nuh jalgpall ju me elustiil, nii et ei mölise :-)
Pildirida SIIN.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar